Soolestik – inimese teine aju

Kas sa oled kuulnud, et soolestikku kutsutakse inimese teiseks ajuks? Soolestiku ja aju vaheline suhtlemine toimub biokeemiliste signaalide toimel, kus suhtlevateks osapoolteks on inimese seedetrakt ja kesknärvisüsteem.

Aastaid 2000-2010 kutsuvad teadlased ”Aju dekaadiks”, sest nende kümne aasta jooksul õppisime aju kohta rohkem kui kogu eelneva ajaloo jooksul. Mõningad teadlased on arvamusel, et aastaid 2010-2020 hakatakse kutsuma ”Soolestiku dekaadiks”, sest üha rohkem ja rohkem hakkame mõistma, kui palju soolestiku mikrofloora meie elukvaliteeti mõjutab.

Fakt on see, et kogu seedekulgla pindala võrdub kahe tenniseväljaku suuruse alaga ja see on inimese kõige suurem kokkupuutepunkt meid ümbritseva keskkonnaga. 

Võin täie kindlusega öelda, et alljärgnev postitus sisaldab kõige tähtsamat sõnumit, mida olen võtnud nõuks edasi anda. See on kõikehõlmav teenäitaja selles osas, mis tegelikult meid haigeks teeb ning mida selle vältimiseks ja ennetamiseks ette võtta.

 

Me ei ole oma geenide ohvrid

Tänaseks päevaks on selge, et me ei ole oma geenide ohvrid. Kui su ümber on inimesi või juhtumisi oled ise üks nendest, kes arvab, et sellisena nagu sündisime, sellisena peame ka oma ülejäänud elu veetma, siis minu eesmärk on antud teemasse selgust tuua.

Ma mäletan, et kuulsin oma lapsepõlves üsna tihti midagi säherdust: ”See on su geenides!” ; ”Su vanaisal oli ka see, seega lepi sellega!” ; ”Ma olen ülekaaluline, sest see on mul geenides!” – see on kõige suurem jama, mida olen oma elus kuulnud!

Samas ei saa seda kellelegi pahaks panna, sest sel hetkel me tõesti arvasime nii – et oleme oma geenide ohvrid. Mul on sulle hea uudis: mitte miski ei ole kaugemal tõest.

Nüüdseks on selge, et geenid on ainult 10% vastutavad selle eest, millised haigused või muud tegurid meis avalduvad. Ülejäänud 90% sõltub sellest, kuidas me suhtleme meid ümbritseva keskkonnaga.

Täpselt nii, meie igapäevastest valikutest sõltub see, kas geenid avalduvad või mitte.

Lõpuks ei ole oluline, millised omadused oled sa oma geenidega kaasa saanud, loeb ainult see, millised neist avalduvad.

 

Epigeneetika on teadus, mis uurib muutusi organismides geeniekspressiooni muutuste kaudu. Need geeniekspressiooni muutused ei ole seotud genoomimuutusega.

Kui see keeruline teaduslik seletus inimkeelde tõlkida, siis epigeneetika küsib: mis tegelikult mõjutab geenide avaldumist? Epigeneetika revolutsiooniline avastus on see, et suurimaks geenide avaldumise teguriks on meid ümbritsev keskkond.

Otseloomulikult on erandeid, nagu näiteks Downi sündroom, mille vastu ei ole kahjuks võimalik midagi teha. Ma pean hetkel silmas tänapäeva kroonilisi haigusi nagu diabeet, erinevad soolestiku haigused, Alzheimer, Parkinson, autism, hulgiskleroos, fibromüalgia ja muud sellised.

Need haigused on lihtsalt sildid, mille meditsiin on nende eristamiseks pannud. Tegelikult on olemas vaid üks haigus ja see on krooniline põletik ning valdav enamus sellest põletikust tekib meie soolestikus tänu sellele, milliseid valikuid me igapäevaselt teeme.

Kui veel mõnda aega tagasi arvasime, et Alzheimer ja Parkinson on ajuprobleemid, siis tegelikult on see lihtsalt seedetraktist alguse saanud põletik, mis on jõudnud ajju. Miks ma seda kõike räägin?

Mäletad, ma mainisin üleval pool, et meie seedekulgla on kõige suurem kokkupuutepunkt meid ümbritseva keskkonnaga? Kui ma miskipärast peaksin nimetama ainult ühe asja, mida KÕIK inimesed peaksid tegema, kui nad soovivad elada tervemat, tugevamat ja tasakaalukamat elu, siis see oleks oma soolestiku heaolu eest hoolitsemine.

 

Ära alahinda oma seedesüsteemi

60-70% inimese immuunsussüsteemist asub soolestikus, täpselt selle ÜHE rakukihi taga, mis katab meie soolte seinu. Selleks, et panna see perspektiivi, siis vaata korraks enda nahka – seda katab vahest isegi 50 kuni 100 erinevat rakukihti, kuid meie soolestiku seintel on vaid üks habras kiht.

90% heaolu ja õnnemolekuliks ristitud serotoniinist toodetakse meie seedesüsteemis. Serotoniin ehk kemikaal, mis on vastutav sinu tuju, keskendumisvõime ja loovuse eest. 

Jällegi, kui veel mõnda aega tagasi arvati, et ärevus, masendus ja depressioon on seotud halvenenud ajutegevusega, siis tegelikult ei saagi aju korralikult töötada, kui kahjustatud mikroflooraga seedesüsteem ei saa kuidagi moodi serotoniini toota ning seda ajju transportida.

Inimese seedesüsteem on sõna otseses mõttes vastutav aju heaolu eest, sest soolestikus toodetakse enamus ajutegevuseks vajaminevatest neurotransmitteritest ehk virgatsainetest ehk aju kemikaalidest.

Seedesüsteem toimib just kui selektiivne värav ja selle intelligentsus on lähemal vaatlusel täiesti fenomenaalne, sest see peab iga hetk otsustama, milline on toitaine, mida see peaks organismi laskma ning mis asi on patogeen või mürk, mida eemal hoida ja hävitada.

Kui me ei hoolitse selle intelligentse süsteemi eest, põhjustades sellele düsbioosi ehk mikrofloora tasakaaluhäire, kahjustame absoluutselt kõikide teiste süsteemide tööd meie kehas.

 

Kas sa oled bakter või inimene?

Mikrobioom on inimese keha asustavate ja ümbritsevate ning omavahel pidevas suhtluses olevate mikroorganismide ökoloogiline kooslus. Kui me räägime mikrobioomist, siis ei viita see ainult bakteritele, vaid lisaks veel ka parasiitidele ja seentele

Mikrobioomi hulka ei kuulu viirused, sest need ei ole elus. Viirus on elutu DNA-informatsiooni pakett, mille eesmärk on vahetada geneetilist informatsiooni erinevate liikide vahel ehk anda edasi geneetilist uuendust. Viirused moodustavad viroomi, mille puhul on tegemist mikrobioomi poolt toodetud genoomse teabega.

Loodus ei tee vigu, see on teadlikult pannud meid koos elama nende mikroskoopiliste eluvormidega. Kas teadsid, et mitte sina ei lagunda toitu, vaid seda teevad sinu soolestikus elavad seened, bakterid ja parasiidid, mis pärast toidu lagundamist annavad inimesele vajalike toitaineid?

Pole olemas häid ja halbu baktereid, tähtis on nende väikemeeste tasakaal soolestikus.

Meil on tendents võtta end kui suurimat eluvormi ning vaadata baktereid just kui midagi ülimalt väikest (mida nad esmapilgul ongi).

Las ma panen selle perspektiivi: sul on 70 triljonit inimrakku, mis tundub üüratu summa, eks? See on natukene rohkem, kui Ameerika Ühendriikide riiklik võlg.

Baktereid sinu mikrobioomis on umbes 15 kuni 20 korda rohkem ehk 1,5-2 kvadriljonit, mille hulgas on 30-40 tuhat erinevat liiki. Samuti 300 000 erinevat liiki parasiite, millest enamus ei ole inimestele ohtlikud, vastupidi, nad on eluks täiesti hädavajalikud. Osad parasiidid elavad meie silmas, osad meie nahapoorides ja nii edasi.

Liikudes edasi seente juurde – 5 miljonit erinevat liiki!

Viirused, vot see on koht, kus läheb põnevaks. Sõnaotses mõttes sellist numbrit ei ole olemas, et saaksime kokku lugeda, kui palju on meie ümber viiruseid – teadaolevate faktide põhjal võib oletada, et see oleks 32-kohaline number.

Mida see tähendab? Meie ümber on umbes 10 miljonit korda rohkem viiruseid, kui kogu Universumis on tähti.

Ma ütlesin Universumis, mitte galaktikas!

Kui suur on võimalus, et need bakterid ja viirused tahavad meile halba? NULL! Juhul kui nad ei oleks soovinud meid siia, siis me ei oleks siin. Kogu ökosüsteemi arvesse võttes mängime meie siin väga väikest rolli – inimene on üks kitsas geneetiline ümbrik.

Meil on 20 000 geeni, mida on 10 000 vähem, kui kirbul! Sellest 20 000 geenist moodustab inimese DNA umbes 1000 geeni, samal ajal kui meie mikrobioom moodustab 5-10 miljonit geeni. See tähendab, et 99% inimese DNAst ei moodustagi geene – me sõna otseses mõttes oleme rohkem bakter kui inimene!

 

Miks me sellisesse olukorda üldse sattunud oleme?

Inimesed, kaasa arvatud paljud eksperdid, on segaduses, kuna infot liigub lihtsalt liiga palju ning tihti on see omavahel vastuolus. Samuti ei suuda või ei taha me näha seda, kuidas kogu süsteem meie ümber on seotud.

Toiduainetööstus on kliimamuutuste põhjustaja number üks. See viis, kuidas me hetkel toitu kasvatame hävitab meie maapinna. See on põhjuseks, miks toiduained sisaldavad 3-5 korda vähem toitaineid, kui 20 aastat tagasi. Seda sel lihtsal põhjusel, et toitained tulevad pinnasest.

Kõik antibiootikumid, herbitsiidid, pestitsiidid ja muud mürgid, millega inimene ei tohiks elu sees kokku puutuda, rikuvad pinnase.

Samuti mõjutab see süsiniku väljumist maapinnast –  see satub ookeanidesse ning tapab planktoni. Plankton on vastutav 50% hapniku tootmise eest – iga teine hingetõmme on inimese jaoks võimalik tänu planktonile. Lisaks majanduslikule- ja keskonnakahjule, mõjutavad need kemikaalid meid ka sotsiaalselt.

11-kordne New York Timesi bestselleri autor ja üks maailma terviseala liidritest Dr. Mark Hyman leidis, kui vanglates anda vangidele tervislikku toitu, siis nende järgmise kuriteo sooritamise võimalus langeb 50%. Kui sellele toitumisrežiimile lisada juurde ka vitamiinid, siis langeb see võimalus veelgi.

Millele see viitab? Kui inimene kannatab toitainete defitsiidi käes, siis ta on sõna otses mõttes suuremaks ohuks enda ümber olevatele inimestele.

 

Suured toiduainetööstuse korporatsioonid kasutavad seda olukorda otseloomulikult enda kasuks ära. Enamus uurimustöid on rahastatud suurkorporatsioonide poolt, mis järel nad tulemusi enda kasuks kallutavad. Nendes firmades töötavad teadlased (toiduinsenerid), teavad täpselt, mis inimese aju ”tööle paneb”.

Teadlaste ülesandeks on leida täpne suhkru, soola, rasva ja teiste lisaainete kooslus, mis oleks võimalikult sõltuvusttekitav. Pärast testimist tehakse sellest reaalne toode ja tehakse kindlaks, et seda saaks võimalikult väikeste kulude eest toota.

Meie poed ja kodud on täis mitte toitu, vaid ”toidu-laadseid-tooteid”. Pringlesi krõpsude slogan ”Juhul kui proovid, juurde soovid” tundub selles valguses halenaljakana.

1970ndatel oli väga populaarne järgida madala rasvasisaldusega dieeti, sest uuringud kinnitasid: rasv teeb meid paksuks! Inimesed vältisid rasvu, kuid sõid kõrge suhkru ja süsivesikute sisaldusega toiduaineid.

Hiljem selgus, et uurimustööd olid jõuliselt rahastatud Coca-Cola ja muude sarnaste ettevõtete poolt ning tulemustes oli mööda vaadatud suhkru kahjulikust mõjust meie tervisele. Tänaselgi päeval tehtud uuringutes valitseb sarnane kaos, näiteks 99% toiduainetööstuse poolt tehtud uuringutes kinnitatakse, et kunstlikud magustajad nagu aspartaam, on meile täiesti ohutud.

Samal ajal, kui 99% sõltumatute osapoolte poolt tehtud uuringute kohaselt selgub, et need pole ohutud.

Minu jaoks tundub ebaloogiline fakt, et maailmas leidub töökohti, mille ülesandeks on välja mõelda, kuidas inimestele võimalikult palju punases purgis kõrge fruktoosisisaldusega siirupit müüa.

Üha rohkem ja rohkem lapsi seisab tänu suhkrule ja selle kunstlikele aseainetele silmitsi erinevate tähelepanu ja keskendumishäiretega (ADHD). Seda sellepärast, et inimene, eriti väike ja kasvav laps, ei ole loodud õitsema ”Pringlesi-sõõriku-Coca-Cola dieedil” olles.

Jääb ainult küsimus, miks me sellisesse olukorda sattunud oleme? Vastus: AHNUS! 

 

Hoolitse enda soolestiku eest

”Kõik haigused saavad alguse soolestikust” konstanteeris rohkem, kui 2000 aastat tagasi kaasaegse meditsiini isa Hippocrates.

Üldiselt on haigustel viis peamist põhjustajat ning nagu ma juba eelnevalt mainisin, siis need kõik on seotud meid ümbritseva keskkonnaga: infektsioonid, allergeenid, stress, erinevad keskkonnamürgid ning halvad toitumisharjumused. Kusjuures see, mis asub meie kahvli otsas, on vaieldamatult kõige suuremaks krooniliste haiguste põhjustajaks ja see puudutab 50% inimesi.

Statistika kuvab nukralt: 50-60% inimestest tekib nende eluaja jooksul autoimmuunhaigus. See on seisund, kus inimese immuunsüsteem ründab terveid rakke. See ajab segadusse sissetungija (patogeeni/mürgi) ning inimese enda keha terved rakud.

Miks autoimmuunhaigused tekivad? Eelnevalt mainitud viie põhjusega kahjustab inimene oma soolestiku ÜHE rakukihi paksust seina, tänu millele tekivad sinna mikromõrad. Läbi mikromõrade pääseb seedimata toit ja/või erinevad mürgid vereringesse – seda seisundit tuntakse kui ”lekkiv soolestik” (inglise keeles: leaky gut).

Veel lekkiva soolega seotud sümptomeid: toiduallergiad – ja talumatused, akne ja nahaprobleemid, autism, hüperaktiivsus, krooniline väsimus, tsöliaakia, ekseem, depressioon, ärritatud soole sündroom, psoriaas jne.

Tänu lekkivale soolele võivad mõne inimese jaoks maailma kõige tervislikumad toiduained muutuda mürkideks. Sellepärast esinebki toidutalumatusi näiteks lehtkapsa või porgandi vastu.

”Las toit olla sinu ravim ja ravim sinu toit.” on Hippocratese teine tuntud ütlus ning tal oli tuline õigus.

Samal hetkel, kui toit võib osutuda kõige suuremaks haiguste tekitajaks on ta tegelikult ka kõige efektiivsem ravim, kui osata seda enda kasuks tööle panna.

lehtkapsas

 

Võta vastutus iseenese tervise eest

84% Ameerika Ühendriikide tervishoiusüsteemi rahast läheb hetkel krooniliste haigustega tegelemisele. Kui asi samamoodi jätkub, siis 15-20 aasta pärast on see number 100%, mis tähendab et tervishoiusüsteem läheb pankrotti.

Ma olen veendunud, et Euroopas on asjad natukenegi paremad, kuid tegemist on siiski globaalse probleemiga. Oli periood, kus mulle tundus, et meditsiinisüsteem on katki, kuid tegelikult see nii ei ole. See lahendab lihtsalt neid probleeme, mille jaoks see süsteem kunagi loodi.

Tol hetkel seisime silmitsi akuutsete, äkiliste infektsioonide ja haigustega ning nende ravimisel teeb läänemeditsiin suurepärast tööd.

Sel ajal loodi antibiootikumid, mis päästsid inimesed säärastest haigustest – päästavad siiamaani. Paraku on antibiootiikumid samuti üheks krooniliste haiguste tekkepõhjuseks (kahjustades jõuliselt soolestiku mikrofloorat) ja just nende haigustega tegelemisel on läänemeditsiini käed jäänud kahjuks lühikeseks.

Me grupeerimine inimesi sümptomite (mis?), mitte põhjustajate (miks?) järgi. Ma ei väida, et läänemeditsiin on halb, vastupidi, see on äärmiselt vajalik. Ma väidan, et tänapäeval peaks igal inimesel olema minimaalselt 2-3 erinevat tervishoiuspetsialisti, kelle teadmisi ja teenuseid kombineerides oleks võimalik saavutada vitaalne ja tugev tervis.

Olgugi, et asjad konventsionaalses tervishoius paranevad jõudsalt, siis eelnevalt mainitu on põhjus, miks igal inimesel oleks tagumine aeg haarata kontroll olukorra üle ja võtta vastutus iseenese heaolu üle.

Epigeneetika loob meile soodsa kasvulava selleks, et saaksime liikuda ohvriseisusest liidristaatusesse.

 

Toeta oma seedimist kvaliteetsete seedeensüümidega

 

Olen juba pikemat aega oma seedimise toetamiseks kasutanud Tartu Ülikooli laboris testitud Enzymedica seedeensüüme.
Järgnevate nädalate jooksul räägin pikemalt, miks ma olen suukaudseid seedeensüüme juurde tarbinud ning kuidas need mind on aidanud.

Kui sul on laisk seedimine, esinevad toiduallergiad ja talumatused, puhitused või tunned end pärast söömist alati väsinuna, siis alljärgnevalt saad lugeda, kuidas lisaksvõetavad seedeensüümid sind selles olukorras aidata saavad:

• Toetavad kergemat tunnet peale söömist (aitavad kehal toitu eelseedida ja sellega kõrvaldada raskustunnet peale toidukorda)

• Kiirendavad õigesti tarbimisel seedimist ja ainevahetust (aitavad väljutada seeditud toitu kiiremini ja on abiks kõhukinnisuse korral)

• Suurendavad vitamiinide ja mineraalainete omastatavust

• Leevendavad toidutundlikkust (leevendavad erinevaid kõhumuresid, kui sööd piima- või jahutooteid)

• Vähendavad õigesti tarbimisel näksimise isusid (isud tulenevad tavaliselt sellest, et keha ei saa kätte vajalikke toitained)

• Toetavad kõhunäärme talitlust (lisaksvõetavad seedeensüümid vähendavad kõhunäärme ehk pankrease koormust)

• Aitavad ära hoida väsimustunnet peale söömist (väsimustunne peale söömist tekib siis, kui kogu keha energiavarud on suunatud seedimisele ja seedeensüümide tootmisele)

Enzymedica seedeensüümid kuuluvad minu elus nende toidulisandite juurde, mida võtan igapäevaselt. Minu enesearengu teekond ja suurem huvi terviseedenduse vastu hakkas 8 aastat tagasi peale seda, kui avastasin, et mu seedimine ja soolestik on täiesti korrast ära. Hakkasin siis seedeensüüme juurde tarbima ning sain olukorrale kiiresti leevendust.

Eelmisel aastal võtsin asja uuesti ette ning tegin ära funktsionaalse meditsiini viis tähtsamat tervisetesti ehk Suure Viisiku (sellest täpsemalt lähitulevikus) ja avastasin, et mul on oma seedimise ja soolestiku parendamisega veel pikk tee minna. Sellepärast jõudsin ringiga teistkordselt seedeensüümide juurde tagasi. Samal ajal, kui tegelen probleemi juurpõhjusega, aitavad need mul olukorda leevendada ning annavad mulle rohkem energiat, mida produktiivsusele suunata. 

KASUTA KOODI ‘SIIM15’ NING SÄÄSTA 15% KÕIKIDELT ENZYMEDICA TOODETELT!

Mis kahjustab mikrobioomi?

Üleval pool mainisin viite suurimat haiguste põhjustajat ning juhtisin tähelepanu sellele, et toit on nendest vaieldamatult kõige suurimaks teguriks. Valed toitumisharjumused on ka kõige suurimaks mikrobioomi kahjustavaks põhjuseks ja just sellepärast soovin antud peatükis peamiselt keskenduda sellele:

#1 – Teraviljad (eriti nisu, oder ja rukis) on üheks suurimaks soolestiku ärritajaks. Teraviljades leiduv valk gluteen ei põhjusta probleeme ainult neile, kes kannatavad gluteeni allergia (tsöliaakia) või gluteeni tundlikuse käes, vaid ka täiesti tervele inimesele.

Gluteeni tarbides toodab meie keha valku nimega zonulin, mis katab meie seedetraktis asuvate rakkude vahelist ala. Gluteen stimuleerib zonulini ületootmist, mille tõttu liiguvad seedetrakti seinu katvad rakud üksteisest eemale ning seedimata toit saab vabalt läbi kaitsva barjääri lipsata, tekitades eelpool mainitud lekkiva soolestiku sündroomi.

Miljoni euro küsimus: miks teraviljad nüüd järsku, peale tuhandeid aastaid põllumajandust, inimestele probleemiks on? Mul on hea meel, et sa seda küsisid!

Ameerika Ühendriikides kirjutatakse aastas välja 3,5 miljonit kilogrammi antibiootikume, mis võrdub 833 retseptiga iga 1000 elaniku kohta. Paralleelselt sellele kulutatakse toiduainetööstuses aastas umbes 15 miljonit kilogrammi antibiootikume. Need on ulmelised numbrid, kuid siiski kahvatuvad, kui hakata lähemalt vaatama, mida me teeme taimede ning pinnasega.

Kõige enimlevinud antibiootikum kogu maailmas on keemiline ühend nimega glüfosaat, mis sisaldub laialt levinud herbitsiidis ehk taimekaitsevahendis nimega Roundup

Glütsiin on üks asendamatutest aminohapetest, mis võtab osa umbes 200 000 valgu ehitusest meie kehas. Lisades glütsiini moleku ühte otsa fosfaadi ja teise otsa amiini grupi ning me saame maailma ühe kõige mürgisema toksiini nimega glüfosaat, mis kuulub organofosfaatide kategooriasse.

Glüfosaadi eelkäijaks võib pidada ühte teist organofosfaati nimega ”Agent Orange”, mille tegi tuntuks toiduainetööstuse gigantide hulka kuuluv Monsanto. Juhul, kui sa pole kursis, mis firmaga on tegu, siis tegemist on sellise organisatsiooniga, mis asetab enda majanduslikud huvid kõrgemale inimeste tervisest ehk tegemist on inimkonna hävinguks, mitte inimkonna hüvanguks opereeriva firmaga.

Ahnus ja suurte korporatsioonide väärtused asetada enda kasum kõrgemale inimese tervisest, on viinud meid olukorda, kus samamoodi jätkates võib 15 aasta pärast olla iga neljas sündinud laps autist.

Inimestele, kes muretsevad plaanedi ülerahvastuse pärast võin öelda: järgneva kahe generatsiooni pärast muretseb maailm alapopulatsiooni pärast, sest esiteks tänu erinevatele keskkonna mürkidele meie viljakusnäitajad kukuvad samal kiirusel nagu aktsiad majanduslanguse ajal ning teiseks inimesed ei soovi siia katkisesse ühiskonda last sünnitadagi.

Eelnevalt mainitud Agent Orange kemikaali kasutasid Ameerika Ühendriigid Vietnami sõja ajal, pihustades seda džunglites, peale mida kõigi puude lehed maha langesid, tänu millele oli paremini võimalik tuvastada sõdurite asukohti. Otseloomulikult põhjustas antud kemikaal kohutavaid tüsistusi ja haigusi.

Peale sõda otsiti sellele asendust, midagi vähem toksilist, mis tapaks umbrohu, sest kellele meeldib rohida? Mängu astus järjekordselt Monsanto, kes patendeeris 1974. aastal glüfosaadi ning 1976. aastal tuldi selle kemikaaliga turule, kui umbrohutõrjevahendiga.

Naljakas on asja juures see, et glüfosaati pole mitte kunagi patendeeritud kui umbrohumürki, vaid kui antibiootikumi.

Täna, 30 aastat hiljem, kasutatakse seda maailma enimlevinud kemikaali aastas rohkem kui 2 miljardit kilogrammi. Glüfosaadi äärmiselt vastutustundmatu pihustamine on viinud selle uhtumiseni põhjavette – mille tõttu on see hetkel ringluses kogu meid ümbritsevas ökosüsteemis.

75% õhust ja vihmaveest on reostunud glüfosaadiga, see on meie joogivees ja toidus ning kõige halvem uudis on see, et tegemist on vees lahustuva kemikaaliga, mis tähendab et see jääbki meie ökosüsteemi.

Kuna tegemist on antibiootikumiga, siis tapab see kõik ainuraksed eluvormid, mida see puudutab. Toiduga ja joogiveega soolestikku sattunud glüfosaat kahjustab tugevalt meie mikrobioomi, tekitades erinevaid toiduallergiaid ja toidutalumatusi.

Miljoni euro küsimus vajas väärilist seletust. Miks teraviljad järsku nüüd inimeste jaoks probleemiks on? Vastus: glüfosaat!

 

#2 – Tarbides toitu, millele oleme allergilised või mille vastu on meil talumatus, kahjustame olukorda oma soolestikus veelgi. Kui sa oled siiamaani lugenud, siis on üsna kindel, et sul on selge, miks toiduallergiad ja toidutalumatused üldse tekivad.

Juhul kui sööme toiduaineid, mida meie keha tegelikult tõrjub, viskame veel rohkem bensiini lõkesse, sest immuunsüsteem võtab neid kui potentsiaalseid sissetungijaid. Selline tegevus suurendab põletikku, mis võib muutuda krooniliseks ning hiljem manifesteeruda mõneks tänapäevaseks krooniliseks haiguseks.

#3 – Terve inimese mikrofloora hõlmab perfektselt tasakaalus bakterite, seente ja parasiitide hulka. Eelnevalt mainitud põhjused võivad viia selle tasakaalu häirumiseni ja sellisel juhul võib tekkida näiteks seente vohamine (kandidoos) või parasiitide infektsioonid.

Kirjeldatud olukord on äärmiselt kahjulik inimese mikrobioomile ja võib avalduda erinevate seedeprobleemide, peavalude, väsimuse, mineraalainete defitsiidi, toiduallergiate ja toidutalumatuste ja muu sellisena.

#4 – Üheks väga suureks, kuid ilmselt enamike jaoks väga üllatavaks mikrobioomi kahjustavaks teguriks on liigne tehnoloogia kasutamine ja selle läheduses viibimine. Meie keha toodab erinevaid elektromagnetvälju, täpselt seda sama teeb ka Maa, kuid tehnoloogiast kiirgavad elektromagnetkiirgused on inimkeha jaoks võõrad.

Kahjuks areneb tehnoloogia kiiremini, kui teadlased jõuavad selle kahjuliku mõju kohta uurimustöid teha ning pahatihti toimub ka nende teadustööde julm mahasurumine ärilistel eesmärkidel.

Samas üha rohkem teadusuuringuid kinnitavad: (kliki siia, et näha ühte neist) ebaloomulikud elektromagnetkiirgused (nnEMF – non-native electromagnetic frequencies) on tõsiseks ohuks inimeste tervisele, seal hulgasi ka soolestiku läbilaskvusele, olles üheks lekkiva soolestiku juurpõhjuseks.

#5 – Otseloomulikult kahjustavad mikrofloorat veel ka retseptiravimite pikaegne tarvitamine, üleliigne alkoholi tarbimine, suhkur ja krooniline stress.

 

Mida ette võtta?

  • Vaata kriitilise pilguga üle oma toiduvalikud ning vii vajadusel sisse järgnevad korrektuurid:

VÄLDI VÕI MINIMALISEERI: teravilju & gluteeni (eriti nisu,oder ja rukis), piima ja piimatooteid, suhkrut ja selle kunstlikud aseaineid, alkoholi, geneetiliselt muundatud organisme (GMO’si)

VÄLDI: toiduaineid, mille vastu oled allergiline või mille vastu esineb talumatusi. Kui sa pole end veel nende toiduainete vastu testinud, kuid omad kahtlusi, et sul võib mõni esineda, siis soovitan soojalt see test ära teha. (Vaata siit ja siit – NB! Ma ei oma koostöösidemeid antud teenusepakkujatega, soovitan neid teste, sest need baseeruvad samal meetodil, mille alusel mina end seitse aastat tagasi testida lasin)

VÄLDI: võimaluse korral anitbiootikumide tarvitamist. Otseloomulikult on see vahel möödapääsmatu ja seda tuleb teha. Siinkohal teab su perearst minust kindlasti rohkem! Väldi ka pikaaegset probiootikumide tarvitamist.

Nagu ma üleval pool mainisin, siis terve inimese soolestik sisaldab 30 tuhandet erinevat liiki baktereid. Probiootikumide reklaamijad ajavad inimesed segadusse sellega, et pudelitel on kirjas, kuidas antud probiootikum sisaldab 100 miljonit või 500 miljonit bakterit, kuid tegelikuses sisaldab see olenevalt tootest 3-10 erinevat liiki bakterit, mida on lihtsalt 100 või 500 miljonit korda paljundatud.

Mis juhtub siis, kui sa pikaaegselt igapäev võtad ainult 3 erinevat liiki bakterit, mida on 500 miljonit tükki? Sa pahaaimamatult kitsendad soolestikus olevat ökosüsteemi, mis võib viia kõikide nende eelnevalt nimetatud probleemideni.

Probiootikumide tarvitamine on eriti vajalik antibiootikumide kuuri ajal ning mõne aja vältel peale kuuri, kuid kindlasti ei soovita ma neid tarvitada igapäevaselt. Juhul, kui soovid tarbida probiootikume, siis minu kindel soovitus on Dr. Ohhira.

MAKSIMALISEERI: 80% sinu toidulauast peaks olema taimne ja hõlmama palju kasulikke rasvasid. Samuti peaks su toitumine sisaldama piisaval hulgal naturaalseid probiootikume ehk kääritatud ja hapendatud toiduaineid nagu keefir, naturaalne jogurt, hapukapsas, hapukurgid, kombucha ja kimchi. Üheks võimsamaks soolestiku heaolu eest hoolitsejaks on valk nimega kollageen.

See on enimlevinud valk kehas, moodustades 30% kõikidest keha valkudest. Kollageen on põhiliseks ehituskiviks, millest moodustatakse meie kehas luid, nahka, lihaseid, kõõluseid ja ligamente. Kollageeni kõige olulisem roll seedesüsteemis on selle võime moodustada sidekudet ning „katta ja parandada“ seedesüsteemi sisepinda katvat voodrit.

Parim looduslik kollageeni allikas on kodune naturaalne puljong ning see on toiduaine, mille tarbimist soovitan sul oluliselt suurendada. Kollageeni tootmine kehas käib käsikäes C-vitamiiniga, seega kui otsustad suurendada kollageeni tarbimist, siis suurenda ka selle olulise vitamiini tarbimise hulka.

Loe pikemalt toitumissoovitustest, mille olen kokku pannud just antud teemat silmas pidades, siit.

Olen täiesti nõus, et tervislikult toitumine on kallim, kuid meil kõigil on iga hetk võimalus valida: me kas maksame kohalikule talunikule praegu, või oma arstile hiljem. Valik on sinu!

  • Veeda regulaarselt aega looduses, eriti kohtades, kus sa eelnevalt käinud pole. Meid ümbritsevas keskonnas on lugematul hulgal samu baktereid, mis meie soolestikus. Parim võimalus hoolitseda enda tervise eest ja lasta kehal iseend ravida ja reguleerida, on veeta võimalikult palju aega erinevates looduspaikades. Ma pean silmas rahvusparke, koski ja jugasid, rabasid, looduskaitsealasid, mäestikke, kõrbeid ja teisi sarnaseid paikasid. Viibides kohtades, kus sa pole eelnevalt käinud, puutud kokku mikroobide ja bakteritega, kellega sa pole eelnevalt kokku puutunud, rikastades seeläbi enda mikrobioomi ja lisades nii aastaid juurde oma elule. Mine ja veeda üks mõnus päev rabas matkates ja hinga sügavalt sisse mõnusat ning värsket õhku. Võta sel suvel eesmärgiks külastada nii paljusi uusi kohti kui vähegi võimalik. Samal ajal ei pea sa loodusega kokku puutumiseks iga kord just eraldi reisi ette võtma, vaid saad seda teha ka enda aias. Kõnni võimalikult palju paljajalu, mängi oma koeraga või lõbutse nagu väikesed lapsed. Lapsevanemad, kes hoiavad oma lapse keskkonda liiga steriilsena, teevad pikemas perspektiivis lapsele karuteene, sest suuremaks kasvades on ta tihedamini haige. Sellepärast ongi need lapsed, kes väiksena mudas mängivad palju tervemad, kui nende eakaaslased, keda vanemad on liialt ”puhtana” hoidnud. Veel üks heaks võimaluseks kodust lahkumata loodusega kokku puutuda, on kasvatada kodus erinevaid taimi.

 

Mida teha olukorras, kus soolestik on juba kriitiliselt kahjustunud?

Ma südamest loodan, kui sa oled siiamaani lugenud, siis sa analüüsid vähemalt korra läbi selle filtri oma elustiili. Mida teha juhul, kui lähemal vaatlusel selgubki, et su soolestik on rohkem kahjustunud kui peaks?

Kas sul esineb toiduallergiaid või talumatusi? Aga seletamatut väsimust ja seedimisprobleeme? Akne, nahaprobleemid või tumedad laigud silmade ümber? Põhjendamatut ärevust ja/või keskendumisraskusi?

Ma luban sulle, et sa saad oma tervise tagasi, kui sa integreerid oma ellu üleval mainitud punktid ning toetad oma keha veel ka järgmiste meetmetega:

  • Enzymedica kvaliteetsed seedeensüümid – kui su soolestiku mikrofloora on tasakaalust ära, siis on su seedimine nõrk. Siinkohal tulevad appi efektiivsed ja Tartu ülikooli laboris testitud Enzymedica seedeensüümid. Laisk seedimine viib erinevate toiduallergiate ja talumatuste tekkeni, sest toit sinu soolestikus ei saa korralikult seeditud. Seedeensüümid aitavad toitu paremini lagundada ning soodustavad sinu seedimist. Juhul kui sul on peale söögikorda raskustunne kõhus või puhitused, siis saad oma seedimisele kaasa aidata tarbides enne igat söögikorda seedeensüüme. Kasuta sooduskoodi ”SIIM15”, et säästa 15% Enzymedica toodetelt

  • NuMedica GI-Restore – Esimestel päevadel pärast sünnitust eritub kõikidel imetajatel oma järglaste toitmiseks mitmes mõttes eriline piim – ternespiim. Viimasel aastakümnel on ternespiimale pööratud suurt tähelepanu seoses selles leiduvate bioaktiivsete ühendite rohkusega. Ternespiima koostisosade lisamisega tavalisele joogipiimale saavutatakse lausa uus toode – funktsionaalse ehk funktoidu hulka kuuluv hüperimmuniseeritud piim.Selgituseks olgu lisatud, et funktoiduks loetakse sellist toitu, millel on tõestatult soodne mõju inimese tervisele. Antud toode sisaldab esimese 16 tunni jooksul kogutud veise ternespiima
  • L-glutamiin – Glutamiin on aminohape, mida vajab iga lihas kehas. Samuti on glutamiin üks kõige olulisemaid ehituskive valkude loomisel, mis vastutavad rakutervise ja koetervenemise eest. Glutamiin on poolasendamatu aminohape, mida keha on võimeline väikestes kogustes tootma; siiski saab enamuse kätte toidust. See on vajalik lihasmassi suurendamiseks ja mängib ka rolli kahjustatud kudede parandamisel.Glutamiini lisand on väga populaarne sportlaste hulgas, sest see aitab taastuda peale tugevat treeningut. Juhul, kui sul on lekkiv soolestik, siis glutamiini tarbimine aitab soolestikuseintel olevate kudedel taastuda
  • Kollageen – Kuna kollageeni sisaldavad ka siseelundite seinu vooderdavad silelihaskoed, sealhulgas ka seedetrakt, on kollageenist abi ka „lekkiva soole“ sündroomi leevendamisel. Sel juhul „silub“ kollageen soolestiku seina, parandades kahjustatud rakke. Ühtlasi aitab see parandada ka vee imendumist soolestikus, hoides seeläbi kõhu korras. Lisaks eelnevalt mainitud kodusele puljongile on mõistlik oma toitumisele lisada ka mõni kõrgkvaliteetne kollageeni pulber
  • Betaine HCL ehk betaiin vesinikkloriid lisab sinu seedekulglale identset happesust nagu maomahl. Kahjustunud mikrofloora võib vii madala maohappesuseni ning sellisel juhul jääb suur osa sinu toidust seedimata, mis omakorda viib jällegi nende samade eelnevalt mainitud probleemideni. Võttes enne igat söögikorda seda toodet, aitad omalt poolt kaasa maohappesuse tõstmisele.Kuidas teada, kas sul on liiga madal maohape? Hommikul esimese asjana sega klaasi külma vee sisse pool teelusikatäit söögisoodat ning joo see vesi tühja kõhu peale ära. Söögisööda reageerib maohappega ning tekitab gaase. Pärast vee ära joomist mõõda, kui kaua läheb aega, et sa hakkaksid röhitsema. Terve inimene peaks pärast selle joogi joomist röhitsema umbes 1,5 minuti peal. Kui sul läheb kauem, siis on sul kindlasti abi antud tootest

____________________________________________________________________

VIITED:

[1] – https://neurohacker.com/gut-health-microbiome-dr-zach-bush-m-d/

[2] – http://www.vianaturale.ee/lekkiva-soole-sundroom

[3] – https://articles.mercola.com/sites/articles/archive/2012/01/21/grains-causing-gut-leaks.aspx

[4] – https://articles.mercola.com/sites/articles/archive/2010/02/09/new-study-confirms-electrical-pollution-from-cell-phones-and-wifi-is-hazardous.aspx

[5] – http://tervisliktoitumine.ee/kollageen-hoiab-naha-sileda-ja-luud-liikuvana/

[6] – https://blog.bulletproof.com/health-benefits-of-dirt/

[7] – https://blog.bulletproof.com/eat-dirt-the-secret-to-a-healthy-microbiome-zach-bush-458/

[8] – http://www.createhealthyhomes.com/EMF_RF_Lecture_4_6_16.pdf

[9] – http://thedr.com

[10] – http://drhyman.com

[11] – https://zachbushmd.com

7 TUGEVA TERVISE ALUSTALA

Õpi, kuidas hoolitseda oma tervise ja immuunsuse eest. Jäta oma kontakt ning ma saadan sulle juhendi.